palun, lõpeta ära see!

Ma ausalt ütlen, et ma ei taha tallinnasse tagasi. Ma olen väga nõus kuskil mujal elama kui tallinnas. Miks ei või tlnas olla samasugused inimesed nagu näiteks haapsalus ?? Kus inimesed suhtlevad viisakalt üksteise, suhtuvad kõigesse positiivselt. Vähemalt ma olen arusaanud sellest nii palju kui ma seal olen olnud.. Seal on nii armsad inimesed. Ma ei leia õigeid sõnu või väljendeid kuidas öelda nende inimeste kohta kes seal elavad. Tallinnas on liiga ennast täis inimesed ja mõtlevad ainult enda peale, et kuidas neil on hea ja mugav. Teised las situvad kuskil nurgas, neist on ju täiesti savi.. peaasi, et endal on mugav. Jube imelik, et ma preägu nii mõtlen.. Tavaliselt ma üldse ei soovi siia tulla ja veel kiiremini ma tahan siit tallinna tagasi aga nüüd pole mul üldse soovi... wtf ? Tallinnast ei saa ühtegi inimest usaldada..Ma arvan, et paljudes kohtades on tegelikult nii. Nad keeravad sulle isegi kõige raskemas olukorras selja. Nad jätavad su üksi kui sul on kohutavad jamad kaelas..Neid ei huvita kuidas sul koolis läheb, nad lihtsalt teevad sellise näo, et neid huvitab ja uurivad selle kohta..See läheb neil ju ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Nad ainult kasutavad sind ära...
Mis sa teed näiteks siis kui sa lähed oma vanematega nii tülli kui võimalik, kool saadab sind teisel poole eestit kuhugi ''vanglasse'' ja sa loodad oma sõprade tugi peale. Nad lihtsalt näitavad sulle keskmist sõrme ja kõnnivad minema.. Sõbrad tulevad ja lähevad .. jätavad ainult mälestuse su südamesse.

Ma olen armunud, ma olen sellesse raamatusse totaalselt armunud.

Kas inimestele on tavaks selline asi kui ma panen alapeakirjaks või peakirjaks - miks küll niii ? minema siit kaugele. Siis järsku need inimesed kellega sa ei suhtle tunnevad puhtjuhuslikult huvi su tegevuse vastu. Miks?? Miks te ei võiks isegi vabalajal siis huvi tunda kui mul pole pealkirjas miks .. jne ? sellised asju.
Sõidan hetkel Hiiumaale. Olen paar päeva päris korralikult haige ka olnud ja kodus istunud. Ehk siis ma pole oma sõpru esmaspäevast saati näinud ja msn ainult suhelnud. Siis ma olen mõelnud teisipäevast saatsi kuni pühapäevani kuni ma seal viibin oma vabastajast siis saan mõelda päris paljugi.
Viimasel ajal olen ma oma väga ammuse hea sõbrannaga suhtlema hakkanud. Päris hea on suhelda aga kui tagasi mõelda mis me kõik läbi oleme elanud siis on päris ulmeline teema . Ohjah, mälestused.
xoxo.

Lõpuks ma sain selle raamatu mis ma soovisin ehk Chris Kala ''Ebaõnnestunud''.

Ma soovin olla see kuu, kes kaob kui päike tõuseb ja ilmub siis kui päike loojub

Kao minema minu peast, kao minema mu südamest,kao minema minu unenägudest ja mu lähedusest. Ma vihkan sind sellepärast, et ma igatsen sind igapäev. Kõige kergem on lihtsalt selg sirgu ja sellest draamast rõõmsa näoga minema kõndida.

*Ma ei viitsi enam koolis käia.
Ma ei viitsi enam järelvastamistest käia.
Ma ei viitsi kellegi karjumist klassis kuulata.
Ma ei taha enam olla siin külmas Eestis.
Ma ei viitsi kellegi virisemist kuulata.
Ma ei viitsi kellegi sõimu kuulata.
Ma ei viitsi lamada siin diivanil ja kõhida oma kopse põrandale.
*Ma tahan  suve.
Ma tahan magada.
Ma tahan süüa.
Ma tahan naerda.
Ma tahan lihtsalt olla.
Ma tahan paljajalu käia mööda liiva kõndida.
Ma tahan Naisaarele.
Kõige rohkem ma tahan sind!